IT juhtimisest

Tehnoloogiast rääkides ei saa jätta mainimata tänapäeval vast enamus kahte kuulsat nime - Elon Muski ja Jeff Bezost. Mõlemad on tuntud tehnoloogiasektori innovatsiooni rajajatena ning on kogunud tänu oma erinevate hoiakute ja käitumismustrite poolest (kuri)kuulsust IT-maailmas.

Elon Musk, kes on nii Tesla, SpaceX kui ka nüüd Twitteri tegevjuht, on sageli iseloomustatud karismaatilise juhina. Ta on tuntud julge visiooni poolest ja omab võimet moodustada meeskondi, kes väiksemates gruppides tagavad tõhusa arengu ja innovatsiooni jätku. Musk on käed-küljes juht, kes on kaasatud kõigisse oma ettevõtete tegevustesse, alates inseneritööst kuni disainini. Teda tuntakse ka tema ebatavalise juhtimisstiili poolest, mis hõlmab pikaajalisi töötunde, ambitsioonikate tähtaegade seadmist ja kõrgeid ootusi oma meeskonnalt.

Teisena saab kõrvutada temaga Jeff Bezost, kes on Amazoni asutaja ja endine tegevjuht. Ta on tuntud oma leebema juhtimisstiili poolest, mis fokuseerib klientide rahulolu tagamisele. Bezos on osav suhtleja ning on vägagi suunatud positiivse kuvandi tekitamisele meedias ja laiemalt ühiskonnas. Ta julgustab oma meeskonda mõtlema suurelt ja võtma riske ning hindab innovatsiooni ja loovust. Bezos on tuntud ka oma võime poolest delegeerida vastutust, andes oma meeskonnale volitused võtta oma projektide ise otsusteid.

Nende kahe juhi võrdlemisel on selge, et nad esindavad erinevaid juhtimisstiile. Musk on käed-küljes juht, kes on tugevalt kaasatud oma ettevõtete igapäevasesse tegevusse, samal ajal kui Bezos keskendub rohkem oma meeskonna volituste suurendamisele. Musk võib käsitleda kui sümpaatset juhti ja Bezost pigem suhtleja ja juhendajana, kes annab rohkem volitusi oma alluvatele ja suunab(tegelikult ka asendab) neid vastavalt vajadusele.

Hoolimata erinevast stiilist on nii Musk kui ka Bezos olnud tehnoloogiasektoris äärmiselt edukad. Nad on loonud ettevõtted, mis on muutnud seda, kuidas me elame ja töötame ning seega kinnistanud oma jälje IT-maailma. Võime kokkuvõtvalt järeldada, et mõlemal stiilil on oma koht kindlal ajal ning ühte teisele eelistada ei pruugi olla alati õige tegu.

Arvustus Eben Mogleni artiklile

1999ndal aastal kirjutas antud autor artikli nimega "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Oma artiklis mainis ta asjaolusid, millega siinkirjutaja saab sümpatiseerida: kuna kõik digitaalandmed on lõppkokkuvõttes üks suur kahendarv, siis kuidas me saame võtta omandi mingi "suvalise" numbri üle ja väita, et kui keegi teine on sarnase loonud, siis ta on tegelenud seaduse rikkumisega? Teisena tuuakse esile kõik suletud tarkvara traditsioonilised puudused nagu võimatust kohandada tarkvara vastavalt oma vajadusele ning tihedaid vigade esinemesi kuna puudub globaalne kollektiiv, kes asja objektiivselt hindaks ja paremaid lahendusi välja pakuks. Nende hoiakutega saab ainult nõustuda ning kahtlemata on sund või soov hoida tarkvara suletud uste taga pärssiv faktor üha paremate tarkvaraliste lahenduste leiutamiseks ja hoiab ühiskonda tagasi oma potentsiaalsest kasvust.

Mitmed ennustused on osaliselt ka täppi läinud, nagu "maksa palju tahad" lahendused muusika osas ning ka üleüldine vabavara leviku kiirenemine tänu Internetile ja spetsialiseeritud kommuunidele. Kahjuks ei ole nii intellektuaalomandi ja rahateenimismotivatsiooniga tarkvara kuhugi kadunud. Peamise põhjusena peab siinkirjutaja piraatlust, mis laseb lihtsalt "kõrvale hiilida" nendest nõuetest ja samas saada toote poolt pakutud positiivseid omadusi. Teisena ei suutnud autor veenda rahateenimisargumentide vastu. On tõsi, et hea tarkvara sünnib tihti juba tegusate arendajate poolt, siis paraku sellised professionaalid on juba jõudnud ennast varustada vajaminevaga elus ning neil esineb vähem probleeme Maslow’ püramiidi peamiste vajaduste rahuldamisega. Kahjuks on ka ühiskonnas gruppe, kelle peamiseks huviks ei ole hea tarkvara kirjutamine/levitamine vaid oma mõjuvõimu ja rahaliste allikate suurendamine. Kuna selliste inimeste ohjamine on seadusandjate käsutuses ning nad paraku kipuvad ühte jalga kõndima, siis ei ole olukord aastakümnetega paranenud, vast isegi halvenenud. Piisab kõigest visata pilgu massilistele riigihangetele, mis neid aina toidavad ja pehmelt üteldes turgu solgivad. Kindlasti jääb mingi lootus, et internetikasutajate globaalne kasv oma loomulikus arengus tõrjub välja antud praktika, kuid süsteemide keerukuse ja globaalse maailma finantsebakindluse tõusuga on antud missiooni täitmine pigem unelm.

Ennustan, et antud vastasseis jääb kehtima ka järgmisteks aastakümneteks, kuni ei ole toimunud kardinaalset vahetust valitseva klikki moraalikompassi osas.

Haridusest IT-maailmas

Tänases kiiresti arenevas IT-maailmas on tähtis omada vajalikke oskusi, et eristada ennast konkurentidest ning anda tööandjatele kindlus enda valiku õigsuses. Vast enimlugupeetud tekonnaks peetakse ülikooli, mis tagab, et inimene on läbinud mingi kadalipu nii ülikooli sisseastumise kui ka lõpetamise näol ning on võimeline omandama ja rakendama kaasaegseid tehnoloogiaid firma igapäevaelus. Sellist tüüpi haridus avab kõige rohkem uksi karjääriredelil nii üles kui ka horisontaalselt liikumiseks ning peaks vältima võimaluste puudumise. Kindlasti on ka maailmas ülikoole, mille diplom paraku ei garanteeri kvaliteeti, aga siinkohal jääb vastutus juba tööandja kriitilise analüüsi peale ja konkurentsile, mis ebapädevad haritusasutused välja sõelub. Negatiivse kohana võib ka märkida suurt ajalist ja vaimset kulu, mis võib kompetentseid IT-spetsialiste välja sõeluda, kes on head ühes teemas aga täiesti ebapädevad mõnes teises.

Siin on üheks tervitatavaks alternatiiviks kutseharidus, mis annab baasi spetsialiseeruda natukene kitsamale erialale. Tihti lähtutakse ka kutsekoolides kohalikke tööandjate soovitustest ja nõudlustest, mis tagab hea pinnase otseseks suundumiseks tööturule. Lisaks mitteformaalsem keskkond võib sobida paremini neile, kellel on nõrgemad sotsiaalsed ja väljenduslikud oskused, kuid on suutelised tõestama ennast praktilistel teemadel ja väljakutsetel.

Kindlasti ei pea IT-turule suundumiseks omama ametlikku haridust, enese tõestamiseks võib piisata ka erialasest kutsetunnistusest, mis täidab tööandja nišši(de) nõuet ning samas annab kiiremas formaadis tihti detailsema ülevaate temaatikast. Mainida saaks igasuguseid süsteemiadministreerimise, võrgunduse ning ka küberturbe kutsetunnistusi, mille läbimine on kindlasti aeganõudev ja raske isegi formaalse haridusega töötajatele. Tihti on selline võimalus parim viis, kuidas viia ellu karjäärivahetus hilisemates eluaastates, ilma et peaks investeerima aastaid hariduse saamiseks. IT-valdkond on siin teerajajaks ning arvestades nõudluse kasvu võime teha kindla ennustuse, et selline trend jääb ka kestma järgnevateks aastakümneteks.

Naatan Nohiku projekt

Naatan Nohik on valmis saanud oma kauaoodatud hobiprojektiga ning nüüd tuleb tal teha raskeim valik - millise litsentsiga katta oma töö?

Suurest unistusest rikkaks saada kaldub esialgne idee kommertslitsentsi poole suletud lähtekoodiga. Seda otsust ratsionaliseerib ta sellega, et selline valik toob maksimaalset rahalist kasu, tagab juriidilise intelektuaalomandi kaitse ning annab kontrolli selle üle, kes ja kuidas tarkvara kasutab. Kuna aga tema projekt on sõprade poolt mahalaidetud ning lootust hobiprojektist raha teenida on üüratult väike, otsustab ta pigem endale positiivset reputatsiooni tekitada. Kommertslitsentsi valik takistaks hobiprogrammeerijatel täiendusi teha ning seega pöörab ta järgnevalt pilgu GNU GPL(General Public License) peale. GPL litsents tagaks võimaluse teistel oma versioone teha ning samas määraks, et tema on esialgse projekti autor. Paraku Naatan vaatab GPL'i sunnitud copyleft nõudele esmapilgult pigem negatiivselt. Tema peamine eesmärk on levitada oma programmi nii paljudele kasutajatele kui võimalik, kasutagu nad siis seda kommerts või vabavaralise lahenduse jaoks. Nurgast piilub sisse BSD litsents, mida saavad teised kasutada ka kommertseesmärkidel ning täidab ta soovi, et tema väike programmijuppike oleks osa suuremast ja tähtsamast projektist, mis teeks temast kuulsuse. Aastate möödudes, kui mõni üksik tänukiri kõrvale jätta, siis suuremas plaanis temast internetikuulsust ei saa.

Paarkümmend aastat hiljem uudiseid sirvides avastab Naatan, et Microsoftis on toimunud andmelekke ning suletud kood on jõudnud avalikku foorumisse. Naatan viskab ka sinna pilgu peale ja avastab, et tema kood on kasutuses tootes, mis on toonud Microsoftile ligikaudu 100 miljonit kasumit iga kalendriaasta. Naatan hüppab püsti oma toolist ja lausub "Ma teadsin, et mu kood on piisvalt hea Microsofti jaoks!" enne kui ta kukub kokku tõdemusest, et on potentsiaalselt kaotanud nii miljoneid kui ka väljateenitud tunnustuse. Suures pettumuses otsustab Naatan kirjutada kirja Richard Stallmanile, Free Software Foundationi asutajale, väljendades oma pahameelt Microsofti kasutatud koodi kohta ilma tema teadmiseta. Pärast mitme nädala pikkust ootamist saab Naatan lõpuks vastuse Stallmanilt, mis lihtsalt ütleb: "Kas sa lugesid BSD litsentsilepingut?" Naatan langetab häbist oma pea, mõistes, et ta oleks pidanud tõenäoliselt lugema peenikest kirja enne oma koodi avalikustamist ning piirdub järgmine kord pigem GPL litsentsiga.