SWOT tuleneb ingliskeelsest akronüümist Strengths, Weaknesses, Opportunities, and Threats. Järgnevalt heidame pilgu igale kategooriale võttes aluseks Eesti ametliku infoühiskonna arengukava aastaks 2030.
Tugevused
E-riigi lahendused: meie kodanikud saavad suure enamuse traditsioonilistest pabertoimingutest teha läbi Internetti kodukohast lahkumata ja viivitusteta.
Tehnoloogiataiplik elanikkond: Eestil on väga haritud ja tehnoloogiaga kursis elanikkond, mis muudab digitaalsete lahenduste ja innovatsioonide rakendamise lihtsamaks.
Internetivabaduste lipulaev: Eesti on püsivalt saavutanud poodiumikoha internetivabaduste kategoorias. See on kindlasti tugev reklaamimärk välisinvestoritele siia investeerimiseks.
E-residentsus programm: Oleme loonud lihtsa süsteemi firma rajamiseks ka välismaalastele, mis toob siia rahvusvahelist kompetentsi ja kapitali.
Nõrkused
Puuduv püsiühendus: Paljud hajaasustusega maadel elavad inimesed ei pruugi veel omada head püsiühendust ja telekomfirmadel puudub initsiatiiv sinna ka infrastruktuuri rajada.
Ettevõtjate madal rahulolu e-teenustega: Kõigest 47% ettevõtjaid olid arengukava koostamisel rahul Eesti riigi poolt pakutud teenuste kvaliteediga.
Ebaintuitiivsed e-teenused: Võimalike teenuste tahtjad ei pruugi teenusest olla teadlikud või seda üles otsida, riigil peaks olema võimalus pakkuda teenust, ilma et inimene sellest teadlik oleks või seda otseselt taotleks.
Priivatsektori aeglane digiareng: Privaatsektor ei ole olnud võimeline kasutama e-lahendusi maksimaalses ulatuses ja on riigisektorist maha jäänud.
IT-spetsialistide puudus: Eestil puudub piisavalt kompetentseid spetsialiste, et realiseerida oma maksimaalne potentsiaalne areng.
Võimalused
Tõhustada koostööd avaliku- ja privaatsektori vahel nii Eestis kui ka välismaal.
Arendada tehisintellekti inimressursi vähendamiseks ja teenuste hõlbustamiseks.
Luua kodanikele kergemini võimalus hallata ja näha oma andmeid: Võimaldaksime müüa ja edastada oma andmeid teaduslikel või kommertseesmärkidel.
Ekspordime Eesti IT-lahendusi üle kogu maailma ja anname vastavat nõu ning kompetentsi välispartneritele: Eesti riigisektori lahendused on tõhusad ja huvilisi on rohkem kui suudame praegu katta.
Kergem ligipääs talentidele: Lihtsustame seadusandluse kaudu talentide siiatulekut, et tagada püsiv IT-sektori kasv. [1]
Ohud
Küberrünnakud: Arvestades Eesti kogemusi pronkssõduri sündmustega ja geograafilise asukohaga peame eriti rõhuma head küberhügieeni ja kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu meie küberturvalisuse tagamises. Märgates tehniliste süsteemide keerukuse ja sidususe tõusu iga eluvaldkonnaga tõuseb ka eduka kümberründe puhul negatiivsete tagajärgede mõju.
Rahvusvaheline konkurents: COVIDi-järgne maailm on intensiivistanud e-lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu teistes suurtemates riikides, millel on tunduvalt rohkem ressursse mahukate ja ambitsioonikate projektide läbiviimiseks. Esineb oht kaotada oma innovatsiooni ja e-riigi staatus globaalses äriruumis.
Sõltuvus välispartneritest: Eesti sõltub nii riist- kui ka tarkvaraliselt paljuski välispartneritest, mille üle puudub kontroll või täielik ülevaade. Rahvusvaheliselt tunnustatud ja laiakasutusega tarkvara võib siiski omada ründevektorit, millega halvata osaliselt või täielikult Eesti riigi infotehnoloogilised lahendused.
[1] Tegelikult käsitleksin ma seda nõrkusena, kuna sõltuvus välisteguritest on pigem ikka negatiivne trend arengu saavutamiseks, aga kuna see on dokumendis nii esitatud, siis teeme näo, et see on "võimalus".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar