Tehnoloogia ja eetika

Tehnoloogia käekäiguga on pidevalt tõstatatud päevaküsimuseks ka selle eetilist poolt. Võttes näitena päevakorras oleva tehisintellekti küsimuse saame kindlasti kõik aru, et antud tehnoloogia omab suurt võimet muuta meie ühiskonda nii positiivses kui ka negatiivses suunas.

Kas on üldse võimalik väita, et mõni tehnoloogia on juba oma olemuselt eetiline või ebaeetiline? Kaldun siin pigem seisukohale, et tehnoloogia on ikkagi tööriist ja iga positiivse näite kohta on ka olemas mõni negatiivne juhtum. Sellel kursusel paljukiidetud avatud lähtekoodi filosoofial ei tundugi alguses negatiivseid külgi olema - jagatakse tihti tasuta koodi ja inimene saab seda laiendada või muuta vastavalt omale soovile. Kahjuks peab tõdema, et kui keegi geniaalne arendaja laseks välja avatud lähtekoodiga programmi, mis suudaks halvata terve Internetti ja tekitada triljonites majanduskahju, kas see oleks eetiline? Lõppkokkuvõttes on iga tööriista võimalik kuritarvitada või hiilida kõrvale selle esialgsest eesmärgist. Inimesi hävitavad ja ruineerivad teised isikud või grupid ning tehnoloogia ja selle areng on siin pigem asetatud patuoina pjedestaalile. Mis puudutab tehnoloogia vältimatut omapära asendada suure hulga töötajaid mõnes sektoris, siis selles osas on küsimus puhtalt poliitiline ja ei tasuks innovaatilisi inimesi demoniseerida vaid pigem asjaoludega ühiskonnana kohaneda.

Küberturbest

Nutiseadmete ja üleüldise võrguseadmete leviku suurenemisega on ka märgatavalt tõusnud meie jalajälg ja ohuruum Internetis. Üks peamisi ja levinumaid ohte on sihitud õngitsusrünnakud (enamasti e-post), mis ei nõua palju rahalisi ressursse ega ajalist kulutust ja samas võivad kaasa tuua hävitavaid tagajärgi firmadele ja eraisikutele. See on levinud tegutsemisviis nii luureorganite kui ka kogenud "häkkerite" hulgas, kes üritavad saada ligipääsu suurtese firmadesse, et üleslaadida oma lunavara otsese kasumi teenimiseks või hoopis paiskavad sisemisi firmasaladusi musta veebi müüki. Me saame anda endast parima selle vältimiseks kasutades Mitnicki valemit, mille kolmeks komponendiks on tehnoloogia, väljaõppe ja reeglistik.

Tehnoloogia osas saaksime kasutada tõhusat viirusetõrje lahendust, peamine probleem seisneb selles, et kurikaeltel on ka ligipääs viirustõrje toodetele, seega saavad nad katsetada oma kurivara enne käikulaskmist ning sooritada mõningase hilinemisega edukalt oma esialgne missioon. Järgmisena võiksime kasutada populaarseid tulemüüride lahendusi ja filtreerida kõik kahtlased domeenid. Paraku ka see ei taga absoluutset kaitset ning pahatahtliku faili arvutisse sattumise vältimiseks peaksime juba rakendama liivakasti (sandboxing) lahendusi ja tõhusaid skännereid, mis meie ohtu vähendaksid.

Peamine rõhk peaks olema reeglistikul, mis annab kasutajale kindlad suunised kuidas ja millal käituda potentsiaalse ohu avastamisel. Reeglistiku täideviimist peaks kontrollima regulaarsete testide poolt, mille on koostanud sisemine küberturbe tiim. Taoline lähenemine leiaks puuduskohad ja võimalikud kasutajad, kellega esineb kõige rohkem muresid.

Viimasena oleks vaja ajakohast treeningmaterjali, et vajadusel kohalduda muutuva ohumaastikuga ning tagada kasutajatele vajalik väljaõppe.

Vaatamata kõigile nendele meetmetele, võib ka siin vigu esineda ning üldiselt ei ole 100% tõhususega perfektset lahendust. Vastasel juhul oleks taoline plaan rakendusel kõikjal ning küberkuritegu oleks kõigest peatükk ajalooraamatus. Võime optimismimeeleolus loota, et ajend küberkuritegude sooritamiseks ajas väheneb ning kasutajad ja küberkaitsjad säilitavad oma kaine mõistuse.

IT-tugilahendustest ministri rollis

Kahtlemata on kahjuks igas modernses ühiskonnas gruppe, kellel on raskendatud ligipääs tavapärasele Interneti ja tehnoloogia kasutamisele. Kuna me olema kaasa läinud inimõiguste koodeksiga tuleks ka tagada neile vääriline võimalus võtta osa sellest maailmast. Eestis on puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust 9,3% ehk me võime teha kerge oletuse, et tavapärase kasutajaga võrreldes ületab tehnoloogia kasutamise raskustega inimeste arv vähemalt kümne tuhande piiri. On selge, et sellise väikese linna jagu gruppi tõrjumine Internetist raha puudumise põhjendustega oleks ebahumaanne ning riik peaks siin oma käpa alla panema. Antud temaatika peaks kuuluma Sotsiaal- ja Majandusministeeriumi ühistöö alla, kus Sotsiaalministeerium kaardistab abivajajad ning Majandusministeerium tegeleb hangete ja tehnilise poolega. Ideaalis rahastataks täielikul määral selliste inimeste riistvara, kes on suutelised endale ka leiba teenima Interneti kaudu ning need, kes soovivad seda tarbida kui infoallikat saaksid kuni paari tuhande euro piirides vastavat tehnikat endale abiks. Kindlasti on ka erijuhtumid, kus rahaline kulutus erivajadusega indiviidile võib kaasa tuua üüratu summa ja siinkohal mängib rolli pigem üleüldine rahanduslik seis riigis ja valitseva sotsiaalsüsteemi ülesehitus. Kindlasti võiks optimismihoos väita, et tagaks kõikide rahuldused sajaprotsendiliselt, kuid kui rakendada ka taolist filosoofiat teistele valdkondadele ei oleks paraku riigikassas enam midagi alles. Samas on see temaatika väga oluline, sest Inimesed võiksid ja peaksid olema kursis maailma arengutega ning barjääride eemaldamine kindlasti aitab ka sotsiaale tõrjutuse vältimist.

Loo puändiks aga hoopis teeks märkuse, et parim viis taolist probleemi lahendada on eemaldada või minimeerida välditavaid põhjusi, mille tagajärjel tõuseb raskustega inimeste osakaal ühiskonnas.

Veeb aastal 2023

Võrreldes Interneti algusaegadega on veebikujundus ja kasutatavus teinud erinevaid suuremaid hüppeid. Kui Interneti algusaegadel oldi pigem orienteeritud blogidele ja foorumitele, siis nüüd on Internet lisaks ka suur kauba- ja äripind, mille kaudu hoida oma äri konkurentsis.

Selle saavutamiseks on klientidel vajalik saada informatsioon võimalikult mugavalt ja mitmete kanalite kaudu. Uudissaitide puhul võiks kindlasti olla RSS-tugi ja veebikaupluste puhul intuitiivne ülesehitus ja kompaktne/minimaalne disain. Kui kasutaja kerib lehekülje lõppu eeldab ta sealt leida kontaktivõimalusi ja ka ettevõtte asukoha. Lehekülje päises või küljemenüüs peaksid paiknema peamised viisid kuidas sirvida ja leida endale vajalik teema või teenus. Sellised ühtlustatud kirjutamata tavad lihtsustavad kasutajate kogemust ning säästavad aega ja närvivalu. Kahjuks ärinduse tõusuga on ka kaasnenud negatiivsed küljed. Näidetena võiks tuua:

1. Reklaamid või aknad, mis hüppavad ette just vajalikule informatsioonile ning takistavad sujuvat sirvimiskogemust. [1]
2. Soov eristuda teistest uue disainiga võib hoopis tuua kaasa aeglase ja vigase veebilehe, mis pigem tekitab segadust.
3. Eeldatakse, et veebileht on sobilik kõikide seadmete jaoks ja kohandub ideaalselt igale olukorrale. Antud probleem tekitab ressursside täiendavat kulu ja peavalu arendajatele ja eriti alustavatele amatööridele.
4. Üritatakse enda veebilehte otsimootorites SEO (Search Engine Optimization) kaudu esile tõsta, kuigi see ei pruugi üldsegi sisaldada otsijale vajaliku informatsiooni.

Kindlasti on ka muid negatiivseid aspekte kuid lõppkokkuvõttes ei ole miski igavene ja uusi lahendusi ning probleeme kerkib nagu seeni pärast vihma ning siinkohal ootab kirjutaja pigem pikkisilmi uue veebi põlvkonda.

---

[1] Sirvi ka järgnevat veebilehte, mis tutvustab modernse veebinduse absurdseimat näidet.

Projekti analüüs

Tänases kirjutises analüüsime tuntud sotsiaalmeedia platvormi tarkvaraarendus- ja ärimudelit, milleks olen valinud platvormi Instagram.

Instagram arendati kasutades agiilset tarkvaraarendus metodoloogiat. Antud lähenemine rõhub koostöö tähtsusele ja paindlikkusele läbi terve projekti. Eesmärgiks on tagada funktsioneeriva toote arendus väiksemates etappides, mis võimaldab sisse viia kiireid ja asjakohaseid muutuseid probleemide või puuduskohade ilmsiks tulekul. Lisaks on klientidel parem ülevaade projekti suunast ning nad suudavad paremini hinnata selle sobivust nõuetele vastavuse osas. Seda võib nimetada DevOps kultuurist sündinud lähenemisega, mis efektiivsel rakendamisel tagab hea lõpp-produkti.

Ärimudeli osas rakendatakse reklaamimudelit. Rakendus on ehitatud freemium teenusena, kus osa funktsionaalsusest on piiratud. Reklaam on suunatud vastavalt kasutajate huvide ja käitumisele. Lisaks tänu oma suurusele saab Instagram lisatulu tänu partnerlepingutele ja kasutajate brändidiilidele.

Arvestades, et firma omab ka Facebooki, teeb see eriti kergeks integratsiooni teenuste vahel ning ka sihitud reklaamimise soovijatele. Üleüldiselt on tegemist eduka projektiga ning antud turule uut konkurenti luua läänemaailmas on kulukas ja riskantne ettevõtmine.

IT juhtimisest

Tehnoloogiast rääkides ei saa jätta mainimata tänapäeval vast enamus kahte kuulsat nime - Elon Muski ja Jeff Bezost. Mõlemad on tuntud tehnoloogiasektori innovatsiooni rajajatena ning on kogunud tänu oma erinevate hoiakute ja käitumismustrite poolest (kuri)kuulsust IT-maailmas.

Elon Musk, kes on nii Tesla, SpaceX kui ka nüüd Twitteri tegevjuht, on sageli iseloomustatud karismaatilise juhina. Ta on tuntud julge visiooni poolest ja omab võimet moodustada meeskondi, kes väiksemates gruppides tagavad tõhusa arengu ja innovatsiooni jätku. Musk on käed-küljes juht, kes on kaasatud kõigisse oma ettevõtete tegevustesse, alates inseneritööst kuni disainini. Teda tuntakse ka tema ebatavalise juhtimisstiili poolest, mis hõlmab pikaajalisi töötunde, ambitsioonikate tähtaegade seadmist ja kõrgeid ootusi oma meeskonnalt.

Teisena saab kõrvutada temaga Jeff Bezost, kes on Amazoni asutaja ja endine tegevjuht. Ta on tuntud oma leebema juhtimisstiili poolest, mis fokuseerib klientide rahulolu tagamisele. Bezos on osav suhtleja ning on vägagi suunatud positiivse kuvandi tekitamisele meedias ja laiemalt ühiskonnas. Ta julgustab oma meeskonda mõtlema suurelt ja võtma riske ning hindab innovatsiooni ja loovust. Bezos on tuntud ka oma võime poolest delegeerida vastutust, andes oma meeskonnale volitused võtta oma projektide ise otsusteid.

Nende kahe juhi võrdlemisel on selge, et nad esindavad erinevaid juhtimisstiile. Musk on käed-küljes juht, kes on tugevalt kaasatud oma ettevõtete igapäevasesse tegevusse, samal ajal kui Bezos keskendub rohkem oma meeskonna volituste suurendamisele. Musk võib käsitleda kui sümpaatset juhti ja Bezost pigem suhtleja ja juhendajana, kes annab rohkem volitusi oma alluvatele ja suunab(tegelikult ka asendab) neid vastavalt vajadusele.

Hoolimata erinevast stiilist on nii Musk kui ka Bezos olnud tehnoloogiasektoris äärmiselt edukad. Nad on loonud ettevõtted, mis on muutnud seda, kuidas me elame ja töötame ning seega kinnistanud oma jälje IT-maailma. Võime kokkuvõtvalt järeldada, et mõlemal stiilil on oma koht kindlal ajal ning ühte teisele eelistada ei pruugi olla alati õige tegu.

Arvustus Eben Mogleni artiklile

1999ndal aastal kirjutas antud autor artikli nimega "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Oma artiklis mainis ta asjaolusid, millega siinkirjutaja saab sümpatiseerida: kuna kõik digitaalandmed on lõppkokkuvõttes üks suur kahendarv, siis kuidas me saame võtta omandi mingi "suvalise" numbri üle ja väita, et kui keegi teine on sarnase loonud, siis ta on tegelenud seaduse rikkumisega? Teisena tuuakse esile kõik suletud tarkvara traditsioonilised puudused nagu võimatust kohandada tarkvara vastavalt oma vajadusele ning tihedaid vigade esinemesi kuna puudub globaalne kollektiiv, kes asja objektiivselt hindaks ja paremaid lahendusi välja pakuks. Nende hoiakutega saab ainult nõustuda ning kahtlemata on sund või soov hoida tarkvara suletud uste taga pärssiv faktor üha paremate tarkvaraliste lahenduste leiutamiseks ja hoiab ühiskonda tagasi oma potentsiaalsest kasvust.

Mitmed ennustused on osaliselt ka täppi läinud, nagu "maksa palju tahad" lahendused muusika osas ning ka üleüldine vabavara leviku kiirenemine tänu Internetile ja spetsialiseeritud kommuunidele. Kahjuks ei ole nii intellektuaalomandi ja rahateenimismotivatsiooniga tarkvara kuhugi kadunud. Peamise põhjusena peab siinkirjutaja piraatlust, mis laseb lihtsalt "kõrvale hiilida" nendest nõuetest ja samas saada toote poolt pakutud positiivseid omadusi. Teisena ei suutnud autor veenda rahateenimisargumentide vastu. On tõsi, et hea tarkvara sünnib tihti juba tegusate arendajate poolt, siis paraku sellised professionaalid on juba jõudnud ennast varustada vajaminevaga elus ning neil esineb vähem probleeme Maslow’ püramiidi peamiste vajaduste rahuldamisega. Kahjuks on ka ühiskonnas gruppe, kelle peamiseks huviks ei ole hea tarkvara kirjutamine/levitamine vaid oma mõjuvõimu ja rahaliste allikate suurendamine. Kuna selliste inimeste ohjamine on seadusandjate käsutuses ning nad paraku kipuvad ühte jalga kõndima, siis ei ole olukord aastakümnetega paranenud, vast isegi halvenenud. Piisab kõigest visata pilgu massilistele riigihangetele, mis neid aina toidavad ja pehmelt üteldes turgu solgivad. Kindlasti jääb mingi lootus, et internetikasutajate globaalne kasv oma loomulikus arengus tõrjub välja antud praktika, kuid süsteemide keerukuse ja globaalse maailma finantsebakindluse tõusuga on antud missiooni täitmine pigem unelm.

Ennustan, et antud vastasseis jääb kehtima ka järgmisteks aastakümneteks, kuni ei ole toimunud kardinaalset vahetust valitseva klikki moraalikompassi osas.